leidsin ja sõin täna #unes sireliõisi, millel õnnevõimalus
leidsin ja sõin täna #unes sireliõisi, millel õnnevõimalus
täna sain teada, et #unes kahe samasuguse kõrvarõnga leidmine sama keeruline kui normaalse kellaaja vaatamine
nägin #unes uut armastust
nägin #unes vana armastust
okei, uus tase #unes saavutatud: muutsin kuskil parooli ja see muutis ennast ise ka ja siis ma seal istusin, igasuguste tähtede ja numbrite sasipuntras
kuna olen viimastel päevadel kolme eri raskusastmega raamatut lugenud, siis nägin #unes, et lugesin miskit väga mõnusat ja detailirohket mütoloogilist ja sümbolistlikku novelli... aga siis tuli selle kõige (5-10lk) peale lugemiskontroll (5lk veel detailsemaid küsimusi), mida tegin kaaslasega kahasse ning olin valmis ka hinnet jagama, just!
siis #aju vist otsustas, et pole vaja ja ärkasin üles. tubli #alateadvus, aga öösel võiks natuke rohkem puhata
arvestades, et täna jäin #unes Helsinkisse toppama, pakun, et homses olen kas Turus v ikka Helsinkis. äkki Stockholm?
eile sattusin kunstirühmitusega Vilniusesse, kus võtsin ühendust seal erasmust tegeva sõbranjega ja läksime õhtul kanali äärde jaurama.
üheski #unes ei läinud kellaajad sassi (levinud teema unedes, eksole) ja ma ei jäänud kuskilt maha.. huvitav, #alateadvus, mis toimub
tänases #unes sõitsin bussireisil Venemaale, algul olid seal needsamad suured hooned ja elamurajoonid, mida päriseltki sest riigist mäletan,
hiljem tegime peatuse kuskil töökojas, mida juhtis eesti keelt kõnelev naine (ja vist ka ülejäänud mehaanikud vähemalt mõistsid me keelt) ning mille kõrval olid ülivinged (suured, hunnitud) varemed, millest ka kohe pilti tegema hakkasin.
nägin #unes, et tumblr oli automaatselt muutunud mastodoniks.
oh kui vaid saaks niimoodi