Kassipilti pole kunagi liiast...
... eriti, kui tegu on ülimalt elavaloomulise ja raskelt pildilejääva kassipreiliga.
Noh, et istusin eile majatrepil ja puhkasin arvutist silmi ning märkasin preilit peenras ukerdamas... isegi paar klõpsu jõudsin teha.
Täna keskpäeval panin siis eilse pildi FB-sse üles ja pisut pärast seda tuli preili arvuti kõrvale, akna alla aelema. Noh, et päike kütab külge ja arvuti nurrub kõrval.
Lühidalt: Götterdämmerung, sõpradele Götsu!
Dünaamiline duo päikeselaigus kõrvuti lebotamas...
Märkasin keskpäeval, et mõlemad kassid on voodis kõrvuti. Haarasin telo ja tegin kohe kõrvaltoast, arvuti tagant lahkumata klõpsu ära. Ei tahtnud loomakesi segada ja kui ma oleks sinna voodi kõrvale teloga kadreerima läinud, siis oleks vähemalt üks neist rahutuks muutunud ja pilti poleks saanud.
Kõik käib kummuli...
Õnneks mitte päris kõik pole veel kummuli ja Piiteri nukker-romantilised filosoofid ehk siis Piknik on endiselt normaalne kollektiiv. Z-sabatitel ei osale ning omal vaiksel ja väärikal moel isegi kommenteerivad toimuvat.
Video on muidugi varasem, aga tundus kuidagi sobilik... hea on see niiehknaa.
*
Ahjah, märkasin praegu, et tähemärkide hulka on härjalt suurendatud.
Ulmeguru kiidab!!!
Archie vaatab lõunasse, et kas kevad juba paistab..?
Lumi ei ületa juba mitu kuud uudiskünnist, aga kui punane härra lisaks... vabandust, lumi on lisaks...
«Õu, mees, mis teed..?»
Igavlev Götsu vaatamas, kuidas kahejalgne hommikust putru keedab.
Käisin õues, sest ma suht öine inimene, ka oli vaja mõned tööd teha...
... et tõin homseks puud tuppa – arukas on lasta puudel taheneda, sest isegi kuuris ja katuse all on nad ikka niiskemad kui ööläbi toas olnuna. Pealegi, mulle ei meeldi unesoojana hommikul kohe õue ronida...
... ka lindude seemnetoru vajas täitmist, sest linnud tulevad ikka väga vara sööma...
Punane härra Archie tuli samuti koos minuga õue ning mul õnnestus ta isegi ühele pildile püüda.
Tänasesse õhtusse üks lumepanter, st #kass
Igaks juhuks täpsustan, et pildid on täitsa mu jagu, küll mitte täna tehtud. Aga no sobivad praegusesse aega.
Teen siis kätevärinal esimese postituse ehk Götsu valguses ja varjus.
Kassipreili täielik nimi on Götterdämmerung, sest selsamal päeval, mil me kohtusime, käisime me festivalikinos vaatamas filmi «Iron Sky» (2012).
Käed värisevad aga seepärast, et siinset postitust tehes kaotan ma oma twitterlikku süütust. Loodan, et kõik läheb hästi ja ei mina ega teie saa jäädavat traumat...
PS
Kas seda postitamisakent mingi nipiga ka suuremaks saab teha?
Internetis pole kunagi liiga palju #kass 'e. Siinne ägedal puhvis sell on meil omamoodi majakass, vähemalt pole mina küll aru saanud, et ta kellegi oma oleks. Tuleb ja on nagu on. Samas hulkuv ka pole, hoiab meie panelka juurde.