Viimatised otsingud
Otsimisvalikud
Vaatasin öösel (ja hommikul) viimast Indiana Jonesi... 
Indiana Jones and the Dial of Destiny (2023)
Kui võtta arvesse näitlejate vanust ja aastaid, mis põhitriloogiast on möödunud, siis tuleb tunnustada, et täitsa puhtalt hüpati ree peale.
Ja sageli oli küll paras déjà vu, aga see oli vist suisa taotluslik. sest filmi edenedes oli pidevalt tunne, kuidas tegijad täidavad bingolehte, kus kirjas varasemate filmide sõlmpunktid. Eks osaliselt pidi see andma taustu neile, kes varasemat kolme (sic!) filmi näinud pole jne.
Natsid on ikka tõelised kurjamid! Kui tahad, et Indy rokiks, siis anna aga natse. Kanget inglishit rääkiv prillidega härrasmees – no mis saab valesti minna!?
Eks filmi algus mõjuski pisut kui kolmanda filmi seninägemata stseeni kordus ... pärast sissejuhatust toimus sündmustik aga juba esimese Kuu-lennu päevil.
Ausaltöelda ma tegelikult pisut kartsin, et kuidas vana Harrison Ford hakkama saab, aga õnneks käsikiri mängiski ta vanaduse peale. Noh, et ajale jalgu jäänud vanamees, kes on küll unustatud, aga kes näitab, et tema pole unustanud, kuidas asjad käivad.
Kokkuvõttes meeldis ja tänapäeva filminduse skaalal suisa meistriteos.
