Tagasi

"Iidmaa-tsüklisse kuuluv "Õnne ja õnnetuse valitseja" on samas maailmas, kus on neli aastat varem ilmunud "Surmakarva". Ehk siis pseudokeskaegne Eesti, kus on oluline osa surmal, surnutel, poolsurnutel, nekromantial, libasurnutel. Mingis mõttes on kõik see värk kaudselt sarnane Kivirähu "Mees kes teadis ussisõnu" romaaniga, kus Mandil on suurem rõhk õudusfantasyl. Kogu selle veriõudse maailma sisse on pandud siis muu sisu, kus tegelased elavad oma elu, on natuke "lähen kuhugi, teen midagi" tegevust ning kogu lugu on mõõdult pigem pikema jutustuse kanti."

Pikemalt kirjutasin Maniakkide Tänava "Õnne ja õnnetuse valitseja" raamatust siin: https://www.goodreads.com/review/show/5474248773